Thursday, October 24, 2013

Meis kõigis võib olla peidus alfa

     Umbes paar nädalat tagasi sattusin telekast vaatama ühte huvitavat saadet National Geographic kanalilt, mis pani mind lihtsalt ahhetama. See rääkis sellest, kuidas meie - inimesed - oleme unustanud selle, kust me tuleme ja miks me nii käitume nagu me käitume. 

     Juttu oli saatest alfaisastest. Minu jaoks oli selline väljend tundmatu. Või kui ma seda isegi kunagi olen teadnud, siis ma kindlasti seda ei mäletanud. Alfaisane on ahvide karjas selline isane ahv, kes valitseb tervet karja, ta on kõige kõrgemal positsioonil seisev ahv. Ta ei pea olema just kõige suurem isane karjast, kuid see-eest on ta kõige mõjuvõimsam. Ja kui nüüd selle kohta rohkem edasi uurida, siis ei pea alfa olema alati isane ahv, vaid ta võib olla vabalt ka emane ahv. See kõik sõltub sellest, mis liigiga on tegu.

     Alfaisasele iseloomulik on suurus. Kui alfaisane ei ole kasvult piisavalt suur, siis ta ajab enda suureks (karva puhevile, rinna ette). Suurus loeb. Tema kõnnak on enesekindel, sammud suured ja jõulised, pilk suunatud otse teiste poole. Ta ei silita ega näpi ennast ebakindlalt (nt ei süga oma nägu, karvu, ei näpi sõrmi, kui on närvis). Sageli astub ta julmalt teise territooriumile (isiklikku ruumi) ja hakkab domineerima. Alfaisasele on iseloomulik see, et ta valitseb ruumi, kus ta on (nt seisest selle keskel, mitte kuskil nurgas). Samuti on ülioluline see, millise häälega alfa end väljendab. Kindlasti ei ole see midagi malbet. Alfaisase hääl on kõva ning toon väga madal. Sellise häälega suurendab ta veelgi oma mõju teiste silmis. Samas on alfa oma olemuselt rahulik ja on oluline, et ta suudaks grupis säilitada rahu ja koostöö sujumise. Sageli laseb ta ma grupi liikmetel kõigepealt ise jageleda ja kui siis midgi tõsist on, kisa ja konflikt liiga suureks on kasvanud, sekkub ta ning paneb asjad paika. Seda kõike peab alfaisane oskama ja suutma teha seetõttu, et ei tekiks tõsiseid konflikte ning kõik grupi liikmed tunneksid end turvaliselt ja kaitstult. No ja ei saa jätta mainimata seda, et alfaisane valib grupist alati kõigepealt endale emase ahvi, kes talle meeldib ja kellega olla tahab ning alles seejärel on luba teha valikud ka teisel grupi liikmetel. Teisi grupi liikmeid ajab ta vajadusel isegi eemale füüsilise jõuga emasest, kelle ta on endale välja valinud (nt kui emasel on ovulatsiooni aeg ja ta on eriti ahvatlev isastele).
    
     Kõige põnevam oli see, et põhimõtteliselt on inimestel õigeid nippe kasutades ja neid harjutades võimalik oma positsooni grupis muuta. Oluline on neid osata õigel ajal rakendada. Alfaisasele omaseid võtteid kasutades on võimalik teiste inimeste käitumist ja endasse suhtumist muuta, sest inimestele on säilinud kõik instiktid, mille järgi erinevates sitatsioonides ilma endale teadvustamata käitume. Sageli, kui käitume kuidagi mingis situatsioonis, siis me isegi ei pruugi sellele mõelda, miks me nii teeme. Öeldakse, et inimene käitub alateadlikult nii. Meie käitumine ei tundu meile kuidagi imelik ja tõenäoliselt me sageli seda isegi ei teadvusta, et mingis olukorras kasutame samu instinkte ja käitumismalle täpselt nii nagu meie esiisad gorillad. 

     See vist oligi kõige ahhetama panevam selle saate juures, et kui palju sarnasusi siiski inimesel on siiani oma esiisade ahvidega säilinud. KUID kui inimene soovib end muuta, siis teades seda, miks inimesed mingis situatsioonis kuidagi käituvad ning mis selle taga on, on võimalik endas arendada alfat ning muuta seda, kuidas teised sind tajuvad. 

     Hiljuti rääkisin ühe lähedasega, et tegelikult on minu ja tema vanemad kasvatanud meid pigem alandlikeks kui enesekindlateks ja ... no meid ei ole kasvatatud alfadeks. Ning just kasvatuse tõttu on meisse nii sügavale puuritud arusaam, et alati on igas inimeses midagi head (see tuleb lihtsalt üles leida), kui keegi sind näkku lööb, siis keera teine põsk, ei ole viisakas kõva häälega oma arvamust peale suruda, vaid tuleb hoolega kuulata teiste arvamust ning leida mingi lahendus, mis sobib kõigile jne, jne. Aga tegelikult löövad elus läbi hoopis teist tüüpi inimesed: julged, enesekindlad, julged eneseväljendajad, osavad suhtlejad, head stressitalujad, oskuslikud konfliktilahendajad jne. Alfad!

     Peale selle saate vaatamist, sain ma kohutavalt palju targemaks ja see lihtsalt avas mu silmad. Ning nüüd kuskil seltskonnas olles on mul tekkinud uus huvi - vaadata, kui palju alfaisaseid selles grupis on? Või on nii nagu tavaliselt - on vaid üks alfaiasne? Äärmiselt põnev.

     Selleks, et mul ei ununeks see, kust selle saate leidsin, panen siia ülesse ka video (see on saate esimene osa, mille kasti-katse peale mul lihtsalt karp vajus lahti :)). Sellel videol on ka kaks järge, mille leiab siis ülesse selle sama video kaudu. Fantastiline vaatamine. 
 


    

    

Friday, October 18, 2013

Kadunud hing on tagasi

     Olen nii pikka aega juba eemal olnud blogist, et olin selle juba peaaegu unustanud. Ühel päeval aga tuli see mulle jällegi meelde ja see, miks ma üldse seda blogi kunagi pidama hakkasin. 

     Tõesti, vahel on olnud olukordi, kus on tulnud midagi meelde, mida olen kogenud või mida põnevat kuulnud, kuid enam täpselt meeles ei ole, kus ja mis. Siis on tulnud aga meelde, et panin selle vist oma blogisse ja olen läinud ning uurinud seda enda blogist. Ja tõesti, tõesti - olen leidnud üles infot või mingeid laule, viiteid, mida niisama meenutades vaevalt et oleksin üles leidnud. Ja, no kindlasti ei oleks need mulle ka niisama meelde tulnud. Seega püüan jällegi alustada vaikselt sellega, mida olen kogenud ja mida põnevat kuulnud või juurde enda kohta õppinud või siis lihtsalt, mida elu õpetanud on ning püüan selle siia kirja panna. Et oleks, kust lugeda ja vaadata. 

     Pean aga ütlema, et oma blogi vahel lugedes on olnud väga tore näha seal lihtsalt ka erinevate laulude videosid, mis on mulle rõõmu valmistanud või siis lihtsalt kuidagi hinge läinud. Sel korral otsustasin, et üle nii pika aja midagi siia kirjutades, oleks tore seda tähistada ühe toreda lauluga. 

     Esimest korda, kui mulle seda lugu lasti, mõtlesin, et no mida veel???!!! Kuid peale seda, kui olin seda korduvalt ja korduvalt kuulnud, siis avastasin, et käin mööda tänavaid seda laulu ümisedes ja olen hakanud nägema selles laulus ka ilu. Ja et see lugu mulle ikka tõesti meeldima on hakanud, näitab ka see, et vahepeal saatsin selle loo lingi nii ühele kui ka teisele tuttavale sõnumiga: "Kuule, kas sa oled ühte hästi lahedat lugu juba kuulnud? Oota, ma saadan sulle kohe lingi". :) Igatahes panen ma selle siia, et see mind ka aastate pärast rõõmustaks. 




     Ja kui ma siis seda lugu Youtubis kuulasin, siis avastasin selle laulu teinud poiste naljavideo ka, mille ma ka siia panen, sest see oli lihtsalt nii naljakas. Tegu on naljaga, kus inimesed sõidavad hoopis teistsuguses liftis. Kui ma esimest korda seda nägin, siis ma mõtlesin ainult sellele, kui lahe oleks ise kunagi sellises liftis sõita. Terveks päevaks ja arvan, et ka isegi kaheks, oleks tuju hea.