Olin juba mõnda aega mõelnud, et peaks külastama raamatukogu, kuhu pole juba kuus aastat oma jalga tõstnud. On nii palju raamatuid, mida olen tahtnud lugeda, kuid kõiki neid poest kokku osta ju ei jõua ning olles alustanud mõne raamatuga, on väga vähesed, mida olen suutnud lõpuni lugeda. Ikka võtan ette ühe raamatu, siis leian mõne uue põneva raamatu, mida alustan jne, kuni öökapi peal on neid virnas juba viis või kuus tükki. Igaühel ilusti järjehoidjaks midagi vahele otsitud. No ei ole piisavalt iseloomu, et teha midagi lõpuni. Ikka kipub mul nii olema, et mõte on hea, aga teostus annab soovida. Kuid sel nädalavahetusel tegin selle sammu ära ning seadsin sammud raamatukogu poole. Vaatasin kõik ruumid hoolega läbi ja tundsin end kui laps kommipoodi sattudes - kõike tahaks, aga ei saa ju. Avastasin end riiulite vahel kõndides sülle haaramas juba pea kümnendat raamatut, kui sain aru, et mul ei ole mõtet ühe korraga nii palju raamatuid laenutada, ükskõik kui põnevad need ka ei oleks. Sest kujutasin ette seda veelgi kõrgemaks kasvavat raamatuvirna oma voodi kõrval ja ahastust, mis kaasneb raamatute laenutustähtaja lähenemise ja pooleli olevate raamatutega. Panin kõik peale ühe ära ja võtsin vastu otsuse vanade raamatute vahel kõndides, et just see raamatu tagastamise tähtaeg olgu mulle iseloomu kasvatamise juures põhiliseks - võta raamat ja loe see läbi, sul on piiratud aeg ja ei ühtegi vabandust. Olin enda üle tõsiselt uhke, et tabasin end käimast vanu harjunud radasid pidi, teadvustades seda ning võttes vastu otsus midagi paremuse poole muuta. Nüüd ei jää midagi muud üle, kui lihtsalt loota ja tegutseda selle nimel, et iseendaga tehtud kokkuleppest ka kinni peaksin.
Kui hakkasin raamatukogust väljuma, jäi teele ette ka lasteraamatute osakond, mida ma polnud kunagi külastanud. Muidugi astusin ka sinna sisse, sest iial ei või teada, mis meeldivad üllatused sind kuskil oodata võivad. Ja ennäe imet - lasteosakonnas oli laual üks raamat, millelt enam pilku ära pöörata ei saanud, nimelt Delfi Naistelehe peatoimetaja Tiina Kuuleri poolt kokku pandud raamat koduhel kogutud laste naljakate ütluste võistluse tulemustest "Eesti laste naljad" (Delfi ja Tänapäev, 2005). Lehitsesin natuke seda raamatut ja mõtlesin, et see oleks suurepärane raamat, mida esimesena üle nii pika raamatukogus käimise pausi lugeda. Ja ma ei pidanud kahetsema - nalja nabani ja raamat loetud põhimõtteliselt poole päevaga :) Kuna oleks tore mõningaid neist ka hiljem lugeda, panen siis kirja, et oleks hea meenutada kui tuju kurb või lihtsalt soov, midagi toredat lugeda. Igatahes mõned parimad, mis tegid mu päeva kohe lõbusamaks (ees on nalja saatnud inimese nimi ja lehekülg, kus nali kirjas).
V (lk 12)
"Pärnu rannas. Rahvast palju lapsi palju, kauge Vene aeg.
"Issi tule minuga palli mängima!"
"Miks mina, mine otsi keegi lastest, tutvusta ennast ja kutsu mängima."
Natukese aja pärast on poiss tagasi: "Issi, tševoo ei taha minuga mängida" ("tševo?" on vene keeles "mida?")"
Anneli (lk 34)
"2,5-aastane poeg vaatas, kuidas emme pead pesi. Emme pea alaspidi ja juuksed ripakil. Poeg vaatas ja vaatas ning ütles õrna häälega: "Emme, sa oled nii kaunis, sa oled nagu lehm.""
Maris (lk 167)
"Arne (2,5 a) on roninud maal veidi liiga suure kivi otsa ja kardab nüüd alla tulla. Seal ta siis seisab ja hõikab: "Valesti läks, valesti läks!""
Riido (lk 147)
"Jälgin pojaga (6 a) spordisaalis koolipoiste pallimängu. Äkki pöördub poiss minu poole, osutab Zidane nimega vutisärki kandvale koolipoisile ja küsib: "Issi, miks selle poisi seljale sitane on kirjutatud?""
U (lk 178)
"Poeg (6 a) tuleb juuksurist hästi lühikese siilisoenguga. Teen talle pai, mille peale ütleb poiss: "Tee kõike, mis sa tahad, aga ära sa mu soengut segamini aja!""
Nele (lk 70)
"Issi oli 3-aastase pojaga arvuti taga. Ma ei teagi, mida nad seal parasjagu mängisid või uurisid, igal juhul ühel hetkel ma kuulsin, kuidas poja issile käratas: "Issi, sa oled sama loll kui emme!""
Liisu (lk 127)
"Räägin loo väikesest maatüdrukust, kes autoga sõites ei tahtnud kuidagi oma kohal istuda ja turvavööd kinni panna. Ainuke võimalus teda toolile istuma sundida oli politseiga ähvardades, et onu politsei peatab issi kinni ja teeb talle trahvi, kui lapsel rihmad lahti on. "Onu politsei" asemel kasutas ülejäänud perekond tavalises kõnepruugis loomilikult sõna "kitsed", mille tähendusest lapski üsna kiiresti aru sai. Kui tüdruk elus esimest korda trolliga sõitis (ta oli siis 3-4-aastane), nägi ta politseiautot ja karjus üle trolli hingematvalt: "Kitsed! Rihmad kinni, rihmad kinni!""
Alari ema (lk 169)
"5-aastane Alar pobiseb õhtul uinudes omaette. Emme uurimise peale kostab ta: "Lugesin õhtupalvet, aga siis läks meelest ära, kuidas edasi läks ja küsisin Jumala käest järele... Jumal ütles, et tema ei tea mingist õhtupalvest midagi...""
Juta (lk 110)
"Sõbranna sõitis oma 6-aastase linnalapsega maale vanaemale külla. Poiss vaatas maantee ääres lehmi ning märkis: "Sa mõtle, kui ilusti need meile siia silmailuks on pandud.""
Kilu (lk 129)
"Töökaaslane rääkis, kuidas ta talvel koos 3-aastase pojaga jooksis trolli peale ja kui nad hingeldades trolli sisse olid saanud, küsis murelik väikemees kõva häälega: "Emme, kas sul on nede tissidega väga raske joosta?" (Tegemist on pikakasvulise ja rinnaka naisega.)"
Margit (lk 107)
"Liis (3 a) ei öelnud veel R-tähte. Vanaema tuli maalt külla ja küsis: "Noh, Liisike, kas sa ütled juba rott ja rebane ja ...?" Liis vastas väga kelmikal häälel: "Ei ütle. Aga ma ütlen hobune... Kitseke ütlen ka.""
Margit (lk 50)
"Lugu juhtus minu tädipojaga, oli teine u. 2,5-aastane ja magas oma vanematega samas toas. Ühel õhtul olid vanemad tükk aega voodis hästi vaikselt olnud ja oodanud, millal väikemees magama jääb, et saaks seda va vanainimeste asja tegema hakata. Tüki aja pärast, kui täielik vaikus oli, hakkasid tädi ja tädimees "nahistama". Järsku küsis poiss, et mida emme-issi seal teevad? Ema-isa vastasid, et ei midagi. Poiss ütles kavala häälega: "Keda te lolliks tahate teha!""
KUIDAS TEEN MINU EX WIFE TAGASI DR ODION abiga ...... Tere, kõik mu nimi on Robert Jason, pärast 15 aastat kestnud abielu elasime mina ja mu naine õnnelikult koos, me armastasime teineteist nii palju ja ma armastasin minu perekond olid nad minu peamiseks prioriteediks, kuni ühel hommikul oli minul ja mu naisel väike argument, mis, ma tean, et kõigil paaridel on, sest siin maailmas pole täiuslikke paare pärast argumenti, miks ma koju tulles tööle läksin, ma ei saanud leidke mu naine ja meie lapsed ning ta pakkis ka oma ja laste kotid ning lahkus. Proovisin talle helistada, kuid ma ei jõudnud tema juurde. Läksin tema sõbra majja, kuid nad ei osanud mulle öelda, kust teda leida, ma olin pettunud Ma ei teadnud, mida teha, hakkasin alkoholi jooma iga päev ja öösel lõpetasin tööl käimise. See oli minu jaoks keeruline asi, sest tema ja mu lapsed tähendasid mulle kõike, see oli nagu üks kehaosa jättis mind, mida ma ei suutnud toimib hästi, sirvisin ühel päeval Internetis, kui nägin kellegi ütlusi, mis tunnistasid meest c otsustasin, et dr ODION ja kuidas ta 3 päeva jooksul oma naise tagasi viisid, ei mõelnud ma sellele kaks korda, saatsin talle teada ja rääkisin talle kõike, mis juhtus minu ja mu naise vahel ning ta ütles, et tal on minu probleem, mis tal on tema jaoks väga lihtne lahendada ütles mulle ka, et ma usaldan teda, et mu naine tuleb tagasi ja ma ütlesin, et ma usaldan teda ja ta küsis mingit teavet, mille ma talle andsin. 3 päeva hiljem tuli mu naine lastega koju. Ma olin nii üllatunud, et nägin teda nagu unenägu mulle, hakkas ta nutma ja vabandas minu ees. Ma ütlesin talle, et see on okei, ma annan talle andeks, et olen õnnelik, et ta on tagasi, elame nüüd õnnelikult koos. Kui teil on süda murtud, kuna teie naine või abikaasa jätsid teid hoolimata igasugusest surmajuhtumist, kaitseloitsust ja ka kohtuasjade lahendamiseks, pöörduge selle võimsa õigekirjajuhi dr ODION poole, pöörduge tema poole oma e-posti teel; (drodion60@yandex.com) või saate ka tema rakendust whatsApp teda kasutada telefonil +2349060503921.
ReplyDelete