Sõbrapäev

     Naljakas, et olen täiskasvanud inimene, aga mulle on siiani olulised igasugused väikesed tähtpäevad, suurtest rääkimata. Juba päevi enne mõne sellise päeva saabumist lähen ma ähmi täis ja hakkan mõtlema sellele, mida sel päeval teha.

     Kui mõni inimene, kes teab, et mulle tähtpäevad meeldivad ja olulised on, rikub need meelega või siis kogemata ning ilma vabandamat, siis olen päris pikalt selle inimese peale solvunud ja pahane ja leian, et see on tehtud meelega. Lapsik suhtumine, aga nii ma tunnen. Olen aastatega püüdnud endast välja juurida sellist lapselikku vaimustust igasuguste selliste päevade osas ning olla ikka täiskasvanulikum.

     Sel aastal proovin esimest korda mitte midagi erilist sõbrapäevaks teha - ei kingitusi pereliikmetele, ei mingit erilist õhtusööki, ei kooki või muud maitsvat üllatust töökaaslastele ega sõbrapäeva sõnumeid/telefonikõnesid sõpradele. Varasematel aastatel olen ikka kuulnud kommentaare kõige selle peale, et a'la kas see kõik ei ole mitte koolilastele mõledud või see on ju puhas kommerts või millal sa sellest juba välja kasvad vms. Ma olen siiani kõigile neile kommentaaridele vapralt vastu pidanud, kuid olen tähele pannud, et tunnen end peale selliseid päevi või isegi juba samal õhtul enne magamaminekut segaduses olevat ja kahtlev. Kas ma ikka oleks pidanud nii palju vaeva nägema? Võib-olla on neil õigus ja see kõik ongi vaid üks suur nali ja raha väljapressimise võimalus? Kas need, kes selliste tähtpäevade tähistamisega kaasa lähevad, on lihtsalt ullikesed ja nõdrameelsed?

     Ma ei tea, kuid püüan sel aastal sõbrapäeval end vaos hoida:) Minu jaoks on sellistel päevadel tähendus vaid sellepärast, et saan enda jaoks olulistele inimestele heal ettekäändel helistada/sõnumeid saata, neid millegi meeldivaga meeles pidada ja kui ma veel midagi kingiks olen teinud/ostnud, siis minu jaoks ei ole suuremat rõõmu kui andmisrõõm. Ma olen ise siis nii rõõmus. Aga sel aastal püüan siis olla täiskasvanu.

     Igatahes iseendale sõbrapäeva puhul mulle siia üks tore lugu, mille netist leidsin ja mida hea meelega ikka ja jälle kuulan. Võib-olla peaksin aga lihtsalt jääma iseendaks ja nagu laulus öeldakse:  

Find your life, don’t hide from what you are
And rise before you fall
And hope for something more!
Live if we really want to

Head sõbrapäeva mulle igatahes! Püüan siis sel aastal olla lihtsalt sõbrapäevatähistaja "kapis"!